MEIE ÜLESKUTSE
Juba enne pandeemiat oli Euroopa Liidus 23 miljonit last vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Euroopa perede finantsraskused sel perioodil ning haridus- ja lapsehoiuteenuste katkemine raskendasid juba niigi muret tekitavat olukorda veelgi. Pandeemiast tulenevate rahvatervisega seotud piirangute tõttu on paljudel raske õpingutega järjel püsida, mis on mõnel juhul viinud koolist väljalangemiseni. Puuduvad kontaktid eakaaslastega on mõjunud laste vaimsele tervisele. Tagajärjed on sõltuvalt sotsiaal-majanduslikust taustast väga erinevad, kuid vaesus on süvenenud.
Pandeemia mõju lastevahelisele ebavõrdsusele on ebaühtlane ja teeb ärevaks. Seepärast kutsume ELi institutsioone üles veelgi pingutama, et luua lasteliit – liit, mis tagab võrdsed võimalused kõigile lastele, ning võtma kiiresti meetmeid, et viia ellu lastegarantii ja taasterahastu „NextGenerationEU“, mis toimib tõepoolest Euroopa järgmiste põlvkondade heaks.
Ei ole kahtlust, et Euroopa haprus tuleneb suurenenud ebavõrdsusest ja heaolu pikaajalisest õõnestamisest, mis on muutnud meie ühiskonna haavatavamaks majandus-, keskkonna- ja, nagu nägime, tervishoiukriiside suhtes.
Meie lapsed on õiglasema ja kestlikuma ühiskonna ülesehitamise võti. Ülekaalukad tõendid näitavad, et võimaluste ebavõrdsus kujuneb välja juba esimestel eluaastatel ja kandub suures osas põlvest põlve edasi. Paljusid väikelastega peresid ei toetata praegu piisavalt ning ainult pooled ELi liikmesriigid on saavutanud ELi eesmärgi võimaldada alusharidust ja lapsehoidu 33%-le alla 3aastastest lastest.
Eurostati näitajad teeksid muret ka COVID-19 mõjuta. Üheksas riigis saab lapsehoiuteenuseid kasutada vähem kui üks laps viiest ja tavaliselt see, kes elab paremal järjel olevas leibkonnas. On muret tekitav, et ebasoodsas olukorras perede laste ja erivajadustega laste puhul, väikese sissetulekuga leibkondade ning maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste hulgas kasutatakse alushariduse ja lapsehoiuteenuseid palju vähem.
Mõnes riigis osaleb alla 20% sellistest lastest mis tahes liiki alushariduses või lapsehoius, samas kui suurima sissetulekuga leibkondade seas on see näitaja üle 70%. Euroopa progressiivsete uuringute sihtasutuse (FEPS) ja partnerite juhitud uuringu kohaselt saavutavad 0–3aastased lapsed, kes sotsiaal-majandusliku seisundi poolest kuuluvad alumise 40% hulka, 15% suurema tõenäosusega teismeeas keskmisi tulemusi, kui neil on ühe- või kaheaastasena olnud juurdepääs lapsehoiule. Uuringus rõhutatakse, et sotsiaalteenused mõjutavad laste hilisemaid haridustulemusi: näiteks juhul, kui naiste tööhõive määr on üle ELi keskmise ja mõlemal vanemal on õigus saada vanemapuhkust, on ebasoodsas olukorras leibkondade lastel kergem saavutada häid haridustulemusi.
See näitab, et kui me ei paku kvaliteetseid ja kaasavaid teenuseid, jääb alusharidus ja lapsehoid Euroopas vahendiks, mille abil paremas olukorras leibkondade lapsed saavad oma võimed parimal moel välja arendada, aga mitte ebavõrdsuse vähendamise ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamise vahendiks.
Edumeelse jõuna nõuame süsteemset muutust: alushariduse ja lapsehoiu käsitamiselt nõudluspõhise teenusena tuleb üle minna selle käsitamisele iga lapse õigusena. Euroopa õiguses sätestatud juriidilise ja sotsiaalse õigusena.
EL on võimeline poliitikainnovatsiooniks ja tal on poliitilist tugevust, et aidata jõuda sellisesse uude ajastusse, mil toetatakse ja arendatakse kõiki Euroopa lapsi, ning tegeleda selliste väga visade ebavõrdsuse suundumustega. Seepärast lähtume meie kui edumeelsed juhid, teadlased ja aktivistid üle kogu Euroopa oma lasteliidu visioonis järgmistest eesmärkidest.
1. Euroopa lastegarantii kiire jõustumine. Paljud Euroopa Parlamendi liikmed ja kogu edumeelsete ühendus on kutsunud üles looma Euroopa lastegarantiid, et tegeleda laste vaesuse mitmemõõtmeliste aspektidega.
Lastegarantii tagaks, et igal vaesuses elaval või vaesuse ohus oleval Euroopa lapsel on juurdepääs kvaliteetsele ja tasuta varajasele lapsehoiule, samuti tervishoiule, haridusele, inimväärsele eluasemele ja piisavale toidule. Läbirääkimised jätkuvad ja tuleb teha kõik jõupingutused tagamaks, et lastegarantiist saab ELi poliitika lahutamatu osa. See hõlmab 20 miljardi euro suurust sihtotstarbelist eelarvet ja liikmesriikide siduvaid rahastamiskohustusi oma ESF+-i riiklikes programmides.
2. Töötada välja Euroopa laste huvides toimuva investeerimise ökosüsteem, alustades taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastuse nõuetekohasest kavandamisest. Kuna nii paljud pandeemiast tingitud raskused on peamiselt laste kanda, peaks lasteliidust saama Euroopa taastestrateegia üks tugisammas. See nõuab riiklike taastekavade uuesti kalibreerimist, võttes suuna Euroopa tulevaste põlvkondade lapsehoiuteenustele.
Euroopa laste huvides toimuva investeerimise ökosüsteem peaks tuginema lastegarantiile, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile, struktuurifondidele ja riiklikele vahenditele, et tõhustada kvaliteetsete ja kaasavate alusharidus- ja lapsehoiuteenuste tulemuslikku osutamist kõigile, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele lastele ja peredele.
3. Tagada kõigile võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale alusharidusele ja lapsehoiule. ELi õiguses tuleks hoolitseda selle eest, et tagada laste õigused ja nende õiguspäraste ootuste täitmine avalike teenuste universaalse ja taskukohase osutamise kaudu kõigile ning sihtotstarbeliste vahendite abil ebasoodsas olukorras ja ohustatud laste jaoks. Peamine prioriteet on edendada kvaliteeti ja kaasatust. See hõlmab järgmist: i) pakkuda õpetajatele inimväärset palka ja koolitust, et anda Euroopa järgmisele põlvkonnale edu saavutamiseks vajalikud 21. sajandi oskused; ii) tugevdada laste emantsipatsiooni ja nende rolli muutuste eestvedajatena; iii) hõlbustada lapsevanemate ja kogukondade kaasamist ja osalemist; iv) kasutada ära alushariduse ja lapsehoiu koostoimet sotsiaalkaitse ja tööhõivepoliitikaga. Otsustavalt tähtis on tegeleda struktuurse ebavõrdsuse kui laste arengut ohustava teguriga, laste huvides sissetuleku toetamise meetmetega, aktiivse tööturupoliitikaga, eelkõige naiste tööhõive puhul; tagada seaduse või kollektiivläbirääkimistega inimväärne miinimumpalk ja võimaldada piisavat sooneutraalset vanemapuhkust.
COVID-19 pandeemia on tekitanud haavatavatele leibkondadele uusi sügavaid probleeme. Ekspertide, aktivistide ja poliitikakujundajatena arvame, et on aeg suurendada Euroopa ambitsioone ja esitada see jõuline üleskutse lasteliidu loomiseks. Selles väljendatakse nõudmist, et EL tõuseks oma kodanike ootuste kõrgusele ja tagaks heaolu mitte ainult pangandusliidu, kapitaliturgude liidu, energialiidu ja muu majanduskoostöö kaudu, vaid ka sotsiaalse liidu kaudu, millel on tugevad volitused iga lapse heaolu tagamiseks.
